Ringkonna laskepäev (Triin N)

Tere tulemast NKK Tartu ringkonna laskepäevale!

Esimeses voorus saavad kõik anda allkirjad. Millele, seletame hiljem. Ohutusnõuded? Ära vehi relvaga! Näppu päästikul ei hoia, kui just lasku ei järgne. Lasku ei järgne, kui relv ei ole suunatud märklauale ning Eva ei ole selleks luba andnud.

Teine voor. Igaüks valib endale meelepärase relva. Ei, valesti sai. Eva annab kõigile AK-4. Raske teine.

Kolmas voor. Matk tiiru. Unimog tossab. Vihm sajab sisse. Võileib on nii lähedal, aga samas nii kaugel.

Neljas voor. Ikka veel ei anta võileiba. Küll aga jagatakse ülesandeid – kes tassigu moona, kes süüa, kes passigu väravas. Algajad lähevad relvi sisse laskma. Nüüd läheb lõbusaks.

Viies voor. Adrenaliin on laes. Moon on salves, lamades laskeasend 25 meetri peal sisse võetud, kuulmine kaetud ja nägemine kaitstud. Üksiklaskudega sihtmärgi pihta tuld! Kestad lendavad, tuli välgub, lasud kajavad. Oijaa, millest kõigest ma ilma olen olnud... Märklaudu vaadeldes selgub tõde. Kellele ootuspärane, kellele ootamatu. Põlvelt laskeasend. Ikka 25 meetrit. Käsi väsib, täpsus väheneb. Õnneks saame ikka lauale pihta. Püstiasend. Nägemine kaetud, kuulmine kaitstud. Või oli see vastupidi? Kõvematel naistel veel täpsust jagub, nii mõnelegi aga on relv juba raske. Kuulid vihisevad. Ka mööda. Võis ikka olla ka see esimene versioon kaetud nägemisest... Kolime saja meetri peale. Kümnene seeria. Kas tõesti saab siit pihta? Tuleb välja, et saab. No kümmet kõigil päris mitte, aga ikkagi.

Kuues voor. Vahetus. Allakirjutanu vahetab välja valveposti. Laskmine läheb edasi. Vahepeal on pikk paus. Mõtleme maast, ilmast ja arutleme, kas võeti võileivapaus või lapitakse haavu. Pärast selgub, et viimane. Ahjaa, vahetusega koos sai võileibu hakata hävitama.

Seitsmes voor. Post vahetatakse välja ja algab viimane laskmisvoor. Uduvihm on tihenenud ja ilm hämardub. Märklaud on siiski veel nähtav. Ilmselt oleks võimalik süüdistada viimasetes tulemustes nii vihma kui muid loodusjõude, aga pigem peaks kõrvad lonti laskma ning tõdema, et vaid harjutamine teeb meistriks.

Kaheksas voor. Retk malevasse. Unimog tossab. Vihm sajab sisse. Võileiba enam ei taha. Ühe kommi võtaks küll.

Üheksas voor. Relvapesu. Miks ometi ei ole veel leiutatud automaadipesumasinat? Õli, lapid, harjad, laual hunnik rauda, mille kokkupanemiseks on vaja veel kaaslaste abi. Esimene katse relva ära anda ebaõnnestub rängalt. Kontrollija oskab pista käe nii osavalt automaati, et leiab kõik nühkimata kohad kiirelt üles. Relvapesunaiskond saab kavalaid nippe. Nühime veel. Teine katse. Läheb õnneks. Päev on läbi, aga mõte jookseb mööda metsa automaadiga ringi. Veel, veel...