Võidupüha paraad (Triin)

23.06.2011

Ettevalmistused paraadiks algasid minu jaoks juba mitu nädalat varem: riviõpe vanemveebel Saarniidu valju hääle ja käe all. Kuna ma olen väga värske naiskodukaitsja, olid need tunnid üleüldse esimene kokkupuude riviõppega ja minu jaoks erilistel põnevad. Harjutasime hoolega ja enamasti saime väga ilusasti hakkama. Kõige ees sammus kompaniiülemana Tartu ringkonna esinaine pr Virge Prank-Vijard, tema järel lipuohvitser pr Anne Must. Edasi lippu kandmas meie tubli (see lipuga toimetamine ei ole üldse nii lihtne kui paistab!) pr Eda Leola, lipusaatjad pr Monika Adamson ja pr Nele Rajasaar. Tartu rühma ülemana pr Liisa Aru (kelle vali hääl ilusasti igas olukorras meieni kaikus) ning jaoülematena pr Aira Suvi, pr Sirle Luist ja pr Riina Sindonen. Nende taga juba kõik me teised − Tartu ringkonna naised.

Päev enne paraadi jõudsid kohale uued vormid ning kõik said kätte kübarad ja kindad, et me ikka eriliselt ilusad välja näha saaksime. Kolmapäeval, 22.juunil kogunesime esialgu juba tuttavaks marsitud maleva hoovis, kus esimest korda meie paraadile minevad kaks rühma kokku said – esimene rühm Tartu ringkonnast ja teine rühm, mis koosnes teiste ringkondade naistest. Harjutasime veel kord käskude dubleerimist ja käisime kogu paraadi mõtteis läbi. Seejärel liikusime vabasammu marsil haridusministeeriumi juurde, kus meid ootasid noored kotkad ja kodutütred, kelle vahele me end ilusasti paigutusime. Pisut veel ootamist ja kui kõik Kaitseliidu mehed meist mööda läinud olid, saime meiegi Vabaduse puiesteele marssida, et seal oma koht sisse võtta ja alustada peaprooviga. Päike paistis ja oli väga soe. Eelnevat ilma arvestades olin mina ilmselgelt liiga soojalt riides, aga õnneks ei olnud rohkem ebameeldivusi kui suurem janu. Õnneks oli vett alati selja tagant saada ja see aitas palju. Marssisime mitu korda Vabaduse puiesteel Kaubahalli eest mööda ja siis Poe tänavalt tagasi Vabaduse puiesteele. Päris paraadi marsruuti me ei proovinudki, aga see oleks ilmselgelt liiga tülikas olnud. Suhteliselt lühike, kuid siiski väsitav proov seljataga, lippasin kodust läbi, et riided ära vahetada ja seejärel käisime Treffneris õhtusööki söömas. Maru mõnus, et see võimalus oli. Kõht oli tühi, aga süüa tegema hakata poleks mina enam vastu ööd viitsinud. Hiljem veetsime veel Nele ja Riinaga linnas aega, kaitseliitlasi oli liikvel mitmeid ja saginat omajagu.

Paraadipäev, 23.juuni algas vähemalt minu jaoks varakult. Esimest korda paraadile minejale kohaselt tabas mind kerge ärevus ja olin enne seitset juba ärkvel. Taaskord kasutasime head võimalust ja käisime Treffneris hommikust söömas. Aira ja Marian kohtasid sealsamas ka Vabariigi presidenti. Mina kogesin mitmeid tervitavaid pilke ja naeratusi, kui kõndisin vormis mööda linna. Igal juhul, väga uhke! Kogunesime taaskord haridusministeeriumi ette, kohendasime oma välimust, saime tänutäheks Naiskodukaitse taskupeeglid ja siis juba oligi aeg korralikult üles rivistuda ning teele asuda – taktsammu marss Vabaduse puiesteele, kus võtsime ettenähtud koha ja jäime ootama.

Paraad möödus minu meelest suhteliselt viperusteta, ka orkestritel õnnestus sujuvalt üksteiselt pillimängu järg üle võtta. Marssimisel meil probleeme polnud ja ka käskude dubleerimine tuli kõikidel ilusasti välja. Loodetavasti sai ka vanemveebel Saarniit meiega rahul olla. Tundus, et kõik teised igal juhul olid. Ilm oli paraadiks super – ühe korra natuke tibutas, aga muidu oli pilves ja mitte liiga palav. Kellelgi naiskodukaitsjatest halb ka ei hakanud ja saime täies koosseisus – 61 naist - marssida Vabaduse puiesteelt üle Võidu silla Narva maanteele ja sealt edasi Tartu ülikooli spordihoone ette. Oma naiselikult lühema sammuga jäime küll pisut teistest maha, aga see võimaldas linnarahval meid veel rohkem imetleda.

Spordihoone juures tegime ilusaid grupipilte ja seejärel lõunasöök, mis oli ka igati asjalik. Meie päev lõppes maakaitsepäeva üritusega Raekoja platsil, kus rivistusime üles koos Tartu kaitseliitlastega. Uuele Tartu maleva pealikule anti üle maleva lipp, jagati Kaitseliidu tunnustusi, võidutuld Tartumaa valdadele ja kaunima kodu auhindu. Sealt edasi saime kõik jaanipäeva pidustustele.

Oli igati meeleolukas päev ja mina igal juhul ei jõua ära oodata, et taaskord oma valged kindad kätte tõmmata ning võidupüha puhul koos ainult eriliste inimestega marssida.