Motiveerimine kõige kõrgemalt ehk esinaise külaskäik (Kadi)

06.02.2012

Veebruarikuine motivatsiooniõhtu oli eriline. Ma ütleks isegi – ajalooline. Või vähemasti ei mäleta ma enda liikmeks oleku ajast, et oleks varem sellist üritust korraldatud. Nimelt, nagu Leane varakult teavitas, oli plaanis Naiskodukaitse esinaise Airi Neve külaskäik Tartu ringkonda. Erilisest ettevõtmisest hoolimata oli regamine (ilma tähtajata…) esiotsa eestlaslikult tagasihoidlik, mispeale juhtide listi saabus Virgelt karm korraldus kohale tulla. Piinlik lugu küll – oli minulgi teavitamata, et olen tulemas, kuigi üritus märkmikus kenasti kirjas ja õhtu vabaks kaubeldud. Seepärast olen kindel, et tegu oli siiski tüüpilise viimasel-hetkel-teavitamisega, mitte huvipuudusega kohtumise vastu. Seda, et kohale ei tuldud siiski käsukorras, tõestas ka pilt, mis 6. veebruari õhtul malevasse jõudes avanes: suur õppeklass on rahvast täis ja hilisemad saabujad pidid lisatoole hankima.

Teeõhtu (Anna-Liisa)

09.01.2012

Neli kuud, mil ma olen Naiskodukaitses olnud, on toimunud iga kuu esimesel esmaspäeval motivatsiooniõhtu. Seekord oli teisiti –korraldati hoopis teeõhtu.

Tamme jaoskond tähistas oma esimest sünnipäeva (Triin N)

Tamme pidas plaani tähistada suurelt sünnipäeva. Kuna poole aasta sünnipäeva formaat (kaardiga metsa ja tagasi) oli end õigustanud, siis võtsime eesmärgiks siduda sünnipäevad topograafiaga. Meie isiklik kaardi-insener Maret Vaher oli lahkesti nõus meid aitama nii raja mahamärkimise, kaartide hankimise kui punktikoordinaatorite paikajuhatamisega. Ka Ilmataat oli sel korral tammekas. Lubatud lörtsi ja vinguva tuule asemel ootas meid veidi karge kuiv sügisilm.

Päris kõik võistlejad küll kohale ei jõudnud, aga need, kes tulid, said selle võrra rohkem tähelepanu. Erinevates punktides tuli lahendada mõistatusi, tunda tähestikku, pidada sidet ning läbida päevakohane teadmistekontroll. Pärast otsema või kaudsema tee kasutamist jõudsid asjaosalised alguspunkti tagasi ning päeva pidulik osa võis alata. Siinkohal saame tänada meid õnnitlema tulnud Tartu ja Akadeemilist jaoskonda ning Tamme malevkonda, et neil jätkus aega meiega see kena õhtupoolik veeta.

Kohtume 6. detsembril 2012 Tamme jaoskonna teisel sünnipäeval! 

Ringkonna laskepäev (Triin N)

Tere tulemast NKK Tartu ringkonna laskepäevale!

Esimeses voorus saavad kõik anda allkirjad. Millele, seletame hiljem. Ohutusnõuded? Ära vehi relvaga! Näppu päästikul ei hoia, kui just lasku ei järgne. Lasku ei järgne, kui relv ei ole suunatud märklauale ning Eva ei ole selleks luba andnud.

Teine voor. Igaüks valib endale meelepärase relva. Ei, valesti sai. Eva annab kõigile AK-4. Raske teine.

Kolmas voor. Matk tiiru. Unimog tossab. Vihm sajab sisse. Võileib on nii lähedal, aga samas nii kaugel.

Neljas voor. Ikka veel ei anta võileiba. Küll aga jagatakse ülesandeid – kes tassigu moona, kes süüa, kes passigu väravas. Algajad lähevad relvi sisse laskma. Nüüd läheb lõbusaks.

Viies voor. Adrenaliin on laes. Moon on salves, lamades laskeasend 25 meetri peal sisse võetud, kuulmine kaetud ja nägemine kaitstud. Üksiklaskudega sihtmärgi pihta tuld! Kestad lendavad, tuli välgub, lasud kajavad. Oijaa, millest kõigest ma ilma olen olnud... Märklaudu vaadeldes selgub tõde. Kellele ootuspärane, kellele ootamatu. Põlvelt laskeasend. Ikka 25 meetrit. Käsi väsib, täpsus väheneb. Õnneks saame ikka lauale pihta. Püstiasend. Nägemine kaetud, kuulmine kaitstud. Või oli see vastupidi? Kõvematel naistel veel täpsust jagub, nii mõnelegi aga on relv juba raske. Kuulid vihisevad. Ka mööda. Võis ikka olla ka see esimene versioon kaetud nägemisest... Kolime saja meetri peale. Kümnene seeria. Kas tõesti saab siit pihta? Tuleb välja, et saab. No kümmet kõigil päris mitte, aga ikkagi.

Kuues voor. Vahetus. Allakirjutanu vahetab välja valveposti. Laskmine läheb edasi. Vahepeal on pikk paus. Mõtleme maast, ilmast ja arutleme, kas võeti võileivapaus või lapitakse haavu. Pärast selgub, et viimane. Ahjaa, vahetusega koos sai võileibu hakata hävitama.

Seitsmes voor. Post vahetatakse välja ja algab viimane laskmisvoor. Uduvihm on tihenenud ja ilm hämardub. Märklaud on siiski veel nähtav. Ilmselt oleks võimalik süüdistada viimasetes tulemustes nii vihma kui muid loodusjõude, aga pigem peaks kõrvad lonti laskma ning tõdema, et vaid harjutamine teeb meistriks.

Kaheksas voor. Retk malevasse. Unimog tossab. Vihm sajab sisse. Võileiba enam ei taha. Ühe kommi võtaks küll.

Üheksas voor. Relvapesu. Miks ometi ei ole veel leiutatud automaadipesumasinat? Õli, lapid, harjad, laual hunnik rauda, mille kokkupanemiseks on vaja veel kaaslaste abi. Esimene katse relva ära anda ebaõnnestub rängalt. Kontrollija oskab pista käe nii osavalt automaati, et leiab kõik nühkimata kohad kiirelt üles. Relvapesunaiskond saab kavalaid nippe. Nühime veel. Teine katse. Läheb õnneks. Päev on läbi, aga mõte jookseb mööda metsa automaadiga ringi. Veel, veel...  

Kõik seebiks! (Triin N)

07.11.2011

Novembrikuine motivatsiooniüritus segas kõik soovijad seebiks. Valgeks seebiks, roheliseks seebiks, saviseebiks, lavendliseebiks, kohviseebiks, käsnaseebiks. Instruktoriks oli oma ala vaieldamatu spetsialist – Anna Jänes. Jaa, lisaks imemaitsvatele küpsistele oskab Anna ka seepe kokku segada!

Tartu Maleva aastapäev (Triin N)

04.11.2011

Sügise saabudes on Tartu Maleval sünnipäev. Major Janno Rosenberg koos abikaasaga ootas malevlasi pidulikule vastuvõtule 4. novembril, et tähistada maleva 94. ning Kaitseliidu 93. aastapäeva.

Pärast ametlikke kõnesid majorilt ning teistelt Kaitseliidu esindajalt oli soovijatel võimalik malevat õnnitleda. Õnnesoove jagasid nii Tamme malevkond, Naiskodukaitse Tartu ringkond kui Tartu abilinnapea ja maavanem. Kõnelejaid oli teisigi, kõigil ühine eesmärk anda edasi oma parimad soovid hällilastele. Aktuse muusikalise poole eest hoolitsesid Popsid, kodutütred ja Kaitseliidu Majakoor. Lisaks anti pidulikule sündmusele omaselt üle autasusid, nii eeskujuliku teenistuse kui sihtimisoskuste eest. Tormilise aplausi osaliseks sai tütarlaps, kes oli võitnud kaks laskevõistlust.

Suupistete ning tordisöömise vahepeal andis kontserdi Kaunimate Aastate Vennaskond, kes hiljem ka tantsumuusika eest hoolitses. Seda viimast küll täiesti erandlikult. Ööpimeduses sai imetleda värvilist saluuti ning tunnistada, et sünnipäevad on ikka toredad asjad.

Külalisõhtu (Triin N)

13.09.2011

Teisipäevaõhtu Kadetikasiinos. Õlu, piljard, käratsevad mehed... Ei-ei. Tee, kohv, küpsetised, vaikselt keskustelu pidavad naised. Pärast akadeemilist veerandtundi on kogunenud piisavalt rahvast, et alustada järjekordse lahtiste uste päevaga. No tegelikult on ju uksed kinni ja kellaaeg ka hiline, nii et nimetus "külalisõhtu" läheb asja ette.

Tartu ringkonna Tamme jaoskond korraldas heategevusürituse (Eha)

„No küll on alles sibulad! Ja kas rohkem porgandeid polegi? Mina võin kurke koorida! Kapsad on õue peal kastis! Kus te neid kausse peidate? Kas panen tule kohe alla?“ Selliseid hüüd- ja küsilauseid kuuldus Meeri külamaja seest ja väljast, kui Tartu ringkonna Tamme jaoskonna naised Meeri külaseltsile Elurõõm külla läksid, et üheskoos hoidiseid valmistada, mis on mõeldud Nõo hooldekodule ning Tartu naiste ja laste varjupaigale. 

Must Kotkas (Julia)

26.-27.08.2011

Augustikuu viimasel nädalavahetusel suundus Tartu NKK kaks lahingpaari Põlva maleva juba 4. korda korraldatavale patrullvõistlusele Must Kotkas. Üks paar, Aira ja Kairi, oli juba paljudel võistlustel käinud, kogenud ja kokku töötanud, ning teine, nn roheline paar, mille koosseisus Triin ja mina. Ise olin varasemalt mõnest võistlusest osa võtnud, kuid Triinul ootas ees alles esimene kogemus, kui Koormusmatk välja arvata. Minul aga esimene kord võistelda lahingpaarina.

Ringkonna rännak (Veronika)

13.-14.08.2011

2011. a on olnud minule väga teguderohke. Märtsis esitasin avalduse Naiskodukaitsega liitumiseks ning sellest alates on elu päris põnevaks muutunud.

Üks nendest üritustest, kus ka mina sain kaasa lüüa, toimus 13. augustil, see oli ringkonna rännak. Rändureid tuli selleks korraks kokku üheksa: Eda, Vaike, Liisa, Anna, Triin, Piret, Julia, Roveena ja mina, Veronika.

Spordilaager (Roveena)

29.-31.07.2011

Reedel, 29. juulil

Tartust teele asudes tundus, et ilmaga meil veab – päike säras ja õhk oli mõnusalt soe. Puhkekülla jõudsime – Eda, Liisa, Riina, Triin, Reelika, Julia ja mina − umbes poole kaheksa paiku õhtul ning seal liitus meie rõõmsa seltskonnaga veel ka Piret. Selleks ajaks oli taevas küll juba ähvardavalt pilves...

Võidupüha paraad (Triin)

23.06.2011

Ettevalmistused paraadiks algasid minu jaoks juba mitu nädalat varem: riviõpe vanemveebel Saarniidu valju hääle ja käe all. Kuna ma olen väga värske naiskodukaitsja, olid need tunnid üleüldse esimene kokkupuude riviõppega ja minu jaoks erilistel põnevad. Harjutasime hoolega ja enamasti saime väga ilusasti hakkama. Kõige ees sammus kompaniiülemana Tartu ringkonna esinaine pr Virge Prank-Vijard, tema järel lipuohvitser pr Anne Must. Edasi lippu kandmas meie tubli (see lipuga toimetamine ei ole üldse nii lihtne kui paistab!) pr Eda Leola, lipusaatjad pr Monika Adamson ja pr Nele Rajasaar. Tartu rühma ülemana pr Liisa Aru (kelle vali hääl ilusasti igas olukorras meieni kaikus) ning jaoülematena pr Aira Suvi, pr Sirle Luist ja pr Riina Sindonen. Nende taga juba kõik me teised − Tartu ringkonna naised.

Tamme jaoskonna sünnipäevapidu (Triin N)

Tamme jaoskond pidas 8. juunil Unipiha algkoolis oma kuue kuu sünnipäeva koos sääskede, kalade ja kaartidega. Õhtu algas õnnelikematele kohustusliku suplusega suvesoojas Pangodi järves. Juba siis olid esimesed külalised (seekord küll täiesti kutsumata) aktiivselt meie ümber tiirlemas, et parajal hetkel maanduda ja võtta lonks punast. Nende osas rakendasime õpitud võtteid eluoskuste moodulist – tõrje ja tapmine. No väga hästi ei õnnestunud...

Kogunemisajaks oli kutsele märgitud 18:30 ning umbes selleks ajaks jõudsid päevakangelased ka kohale. Lisaüllatusena oli Malle kaasa võtnud oma teise poole. Või oli see nüüd vastupidi, kui otsustada selle järgi, kes oli roolis? Igal juhul oli meid koos arvestatav hulk – kaheksa naist viieteistkümnest võimalikust.

Naiskodukaitse Koormusmatk (Eda)

20.-21.05.2011

Tänavust Koormusmatka ootasin huviga, sest üle pika aja korraldas seda Erna Seltsi asemel taas Naiskodukaitse. Minu jaoks oli see kokku neljas ja esimene meie enda korraldatav matk. Eeltöö oli täitsa kobe ja Tartu pani välja kaks võistkonda. Sel aastal olime õnnistatud kahe varuliikmega, mõlemad läksid kasutusse. Varustuse saime kenasti kokku ja kõik läks sujuvalt. Pakkisime oma võistkonnad, esindajad ja varustuse bussile ning autole ja asusime Jõgeva poole teele.

Mõtteid mälestuspäevalt (Terje)

24.04.2011

Paar päeva tagasi juhtus mulle kätte NKK Tallinna ringkonna Põhja jaoskonna korralise peakoosoleku kutse, millega taheti liikmeid kokku saada 24. aprillil 1940. Meie peres ei ole lähedastest, keda on küüditatud, kunagi räägitud. Meil on vähe lähisugulasi ja neid väheseid nii traagilised sündmused ei puudutanud. Ometi tekitas selle paberi käeshoidmine tunde, nagu oleks ajalugu käegakatsutav, otsekui siin ja praegu. Tahtmatult mõtlesin seostele, mida võisid ühed või teised inimesed sel ajajärgul, siin- või sealpool rindejoont mõelda, tunda, karta või loota.