neljapäev, 14. august 2014

KT & NK suvelaager ehk Toitlustuse BVÕ praktika

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste suvalaager on iga suve traditsioon. Nimelt on naiskodukaitsjatel väga oluline ülesanne toita ligi 300 lapse ja juhi kõhud mõnusalt punni ja seda terve nädala jooksul.

Mina saabusin seekord laagrisse eelviimasel päeval ja sellisel hetkel, kus kibekiirelt tuli valmis saada õhtusöök.  Ega väga kaua ei lastudki sisse elada vaid rakendati kohe kööki ära.

Olgem ausad juba viineriti puhastamise juures sain tunda, et mina alles tulin laagrisse aga teised teevad juba neljandat päeva süüa. Üsna pingeline ning närviline oli õhkkond. Kuid mis seal ikka, tegin seda, mis paluti ja sain tegelikult päris asjaliku ülevaate, kuidas nii suure sündmuse toitlustamine käib ja kui olulised on ka kõige pisemad abikäed.

Pudru tampimise juures sai juba natuke nalja ka, mis sest, et tegemist on tegelikult päris raske ja väsitava tööga.

Puder valmis, lapsed söönud, juhid ka. Järgmine ülesanne sai olema tüütu. Seda näitas ka juba see, et iga teine köögis ütles, et las praktikandid teevad - nõude, pottide, pannide, termoste pesemine. Jah see oli üks tüütu ja vastik töö aga sama mitte midagi kontimurdvat, et see nii ühe hääleliselt praktikantide kaela lükata.

Õhtu veetsin rühmajuhtide seltsis, kuid olime Kadiga esimesed, kes ära telki tuttu pugesid, kuna järgmisel päeval tuli juba kell 7 olla köögis, et hommikupuder õigeks ajaks valmis saaks.

Seekord sain kätt proovida ka pudru jagamisel. Ei ole üldse nii raske kui seda algselt serveeritakse. Tunnen, et sain päris hästi hakkama. Mõnus oli see emotsioon kui lapsed tulid putru juurde võtma või kiitsid, et hea puder oli. Ja muidugi rühmajuhtide ja instruktorite emotsioon, kes mind sellises rollis varem näinud ei ole. Üleüldse tekitavad Kaitseliidu erinevate organisatsioonide sündmused alati mõnus ja sooja emotsiooni isegi siis kui ettevõtmine ise on olnud täis pingeid ja võibolla ka läbikukkumisi.

See jutuke on kirjutatud tuginedes minu arvamusele ja minu emotsioonidele, mis tekkisid antud sündmuse vältel. Igal ühel on oma arvamus ja vaatenurk.

-Elis-




pühapäev, 28. aprill 2013

Killukesed Naiskodukaitse mälestuspäevast

 
21.04.2013
 
 
Inimese kujutlusvõime on piiritu. See lause tiksus mul peas meile – naiskodukaitsjatele erilisel päeval Tartus. On tavaks saanud igal kevadel aprillikuu pühapäeval koguneda Raadile ja koos meenutada  neid naisi - naiskodukaitsjaid, kes hukati Siberi vangilaagris. Tol ajal polnud kuuli saamiseks suurt põhjust vaja, aitas sellest, et olid ja tegid Eesti eest ehk pisut rohkem. Ma ei suuda mõelda,  mis tunne võis olla seista (või olla põlvili surutud) ja oodata viimset sekundit ... ja  mis olid need viimased pildid, mõtted ... Jah, selles osas veab mu kujutlusvõime mind alt. Ehk ongi nii hea.

kolmapäev, 17. aprill 2013

Põhja-Tartumaa naiste ansambel esineb hooldeasutustes (Maire)

 

Kas te olete vahel mõtisklenud selle üle, millisel ajal me elame? Paneme laigulise vormi selga, hõikame kodustele naljatades ja sisusse süüvimata, et läheme sõtta ja toimetame rõõmsalt naiskodukaitse asju. Sõda... Meil on vedanud, sest me ei tea, mis see on, meie eluajal ei ole meie kodus sõda olnud.

neljapäev, 11. aprill 2013

Öine orienteerumine (Kerli T)


Alustasime kogunemisega maleva suures õppeklassis. Klassi jõudes oli mõni osaleja juba kohal. Leidsin tooli ja jäin Piretit ootama. Vahepeal saabus veel inimesi, sh ka meie vastne noorliige Kairit. Pireti saabudes hakkasime oma uhiuusi kompasse lahti pakkima. Juttu jätkus kauemaks, kuni üks hetk tuli n-ltn Leppik ja hakkas infot jagama. 

reede, 22. veebruar 2013

Kolmekesi julgelt TSOBKkl-ile...



„... ja baaskursus alaku!“

Tere kõigile! Oleme kolm NKK värsket tegevliiget: Kerli Telve, Kerli Prants ja Meryt Malleus, kes otsustasid ette võtta Tegevliikme Sõdurioskuste Baaskursuse. Mõtlesime, et kirjeldame lühidalt ka teistele baaskursusel toimunut. Mõnele julgustuseks ja teistele niisama toredaks lugemiseks.

Teibi ja vihmaülikonnaga kostüüm gaasirünnaku kaitseks

teisipäev, 2. oktoober 2012

Motivatsiooniüritus Nõo kirikus (Eha)

01.10.2012


Tamme jaoskonna organiseeritud oktoobrikuu motivatsiooniüritus toimus seekord Nõo kirikus. Mootoriks ja veduriks oli muidugi mõista Malle Roomet. Kirik võttis meid vastu jaheda välisõhuga, kuid vaimse soojusega. Üks vanemaid Lõuna–Eesti kirikuid, arvatavasti juba 13. sajandist pärit kindluskirik on pärimuse järgi olnud ka palverändurite kirikuks. Läbi arvukate sõdade ja rüüstamiste on pühakoda jäänud siiski terveks, tulnud läbi ka keerulise Nõukogude aja, mil pastoriks oli Harald Tammur. 

neljapäev, 13. september 2012

Motivatsiooniõhtu Liivi muuseumis (Reelika)

10.09.2012


Lugesin oma meili ja leidsin huvitava kutse motivatsiooniüritusele Liivi muuseumisse. Kuna polnud seal kunagi käinud ja tundus huvitav pakkumine, vaatasin oma töögraafikut ja selgus, et õhtu on vaba. Mõeldud-tehtud, registreerisin end üritusele ära.

reede, 24. august 2012

Mari Raamoti rattaretk (Eva)

10.-11.08.2012


Minu jaoks algas rattaretk eelretkega, milleks oli matk Kuperjanovi radadel. Põhjus väga lihtne. Olles suhteliselt võhik rattaretke olemuse osas, otsustasin oma jalgratta järele katsetada, et siis kolmepäevaseks väntamiseks täitsa valmis olla. See oli väga kasulik otsus, sest rattale sai lisatud rattakompuuter, sarved, pedaalid välja vahetatud ja pasun pandud. Pasunat küll liikluses kasutada ei olnud vaja, aga jalgrattakellade kontserdil andis kõvasti värvi ja elevust tekitas ka. Kõige kasulikum ost oli ilmselgelt jalgrattapüksid ja need said päris armsaks selle paari päevaga!

teisipäev, 17. juuli 2012

Rattaretk „Alice ja Julius Kuperjanovi radadel“ (Merili)

14.07.2012


Kui ma juuli alguses Aira kirjale vastasin ning end appi pakkusin, ei osanud alguses midagi loota ega oodata. Tookord oli esimene mõte, et mis seal siis ära ei ole. Oled mõnes punktis, teed midagi ja siis vaba. Kuid kahjuks või õnneks ei läinud asjad üldse nii, nagu mina arvasin.

neljapäev, 31. mai 2012

Koormusmatk (Eda)

25.-27.05.2012

 

Tänavuse koormusmatka eel ma hirmu ei tundnud. Arvasin, et eelmise aasta vigadest on õpitud ja mõnusa võistlusega hakkama saadud. Mis täpselt juhtus, sellest saab lugeda minule omasest mitte kõige lühemast postitusest.

reede, 25. mai 2012

Baasväljaõppe organisatsiooniõpetus (Agnes)

19.-20.05.2012

Mai lõpus toimus Tartus Lehola õppekeskuses BVÕ organisatsiooniõpetuse moodul. Seekord polnud uusi teadmisi omandama tulnud vaid Tartu ringkonna naiskodukaitsjad ja liikmekandidaadid, vaid meiega olid kampa löönud ka naised Otepäält ja Jõgevalt. Selle õppuse juures oligi üks toredamaid asju see, et saime suhelda ka teistesse ringkondadesse kuuluvate inimestega.

teisipäev, 22. mai 2012

Kokana Kevadtormil (Maret M)


Kui varakevadel end välikoka kursusele registreerisin, et osanud kahtlustadagi, et see mind lõpuks Kevadtormile viib. Aga täna, mil kogu kursus koos kevadtormise praktikaga lõppenud, olen küll väga rahul, et tookord end sellega sidusin.

Kursuse teoreetiline pakett sai selgeks läbi kahe nädalavahetuse kohalepealse õppe ja päris mitme mahuka kodutöö. Praktilised oskused pidime omandama Kevadtormi käigus. Kursusel osales 15 inimest erinevatest NKK ringkondadest ja Kaitseliidu malevatest. Tartu NKK oli esindatud nelja liikmega. Kogu kursus jagati kaheks ja nii olime lõpuks ka praktikal gruppidena, meie grupp koosnes seitsmest liikmest.

Kogunesime Alutaguse malevas 11. mail. Sissejuhatuseks pidime toitlustama kohapeal formeeritud kaitseliitlasi. Õhtul laaditi nii toitlustamiseks vaja minev kraam kui ka toidutegijad autodesse ‒ suundusime rindele. Kus täpselt see rindejoon oli, me muidugi ei teadnud. Kusagil Jõhvi ja Narva vahel keerasime kõrvalteele ning pärast põhjalikku tiirutamist tundmatuses teatati, et oleme kohal. Peagi leidsime eemalt ka varustuse auto, laadisime vajaliku kraami maha, ehitasime köögi teoorias õpitu järgi üles ning hakkasime valmistama õhtusööki.

Esimene soojendus Alutaguse maleva hoovil

Dünaamiline nädal Kevadtormil (Triin V)




Laupäev, 12.05.2012. Jõhvi külje all

Kaitseliidu Kooli välikoka kursuse praktika. Oi kui hea meel on mul siin olla! Hommikusöök ja minu esimene kogemus peakokana on seljataga. Natuke üle poole tunni on järgmise koosolekuni aega. Istun telgis, oma mõnusal välivoodil ja ühtteist saab kirja ka.

esmaspäev, 30. aprill 2012

Esmaabi erialavõistlus Pukas (Maret M)

27.-29.04.2012


Aprilli lõpud toimusid esmaabivõistlused. Erilised ja ajaloolised selles mõttes, et esimest korda koosnesid võistkonnad kahest naiskodukaitsjast ja kahest kodutütrest. Kuna ise olin alles paar nädalat varem läbinud esmaabi BVÕ, oli minu jaoks üsna ootamatu, et mind Tartut esindama kutsuti. Aga mis see elu muud on kui üks suur väljakutse! Seega otsustasin panustada. Lisaks minule olid võistkonnas Viivika Kook ning kodutütred Kadi Laaneots ja Kristel Altsaar.

kolmapäev, 11. aprill 2012

Naiskodukaitsjad ei karda verd ega hunti! (Margit)

Mäletan lapseeast üht lorilaulukest: „Pioneer ei karda kurja hunti, annab talle vastu lonti!“ See lugu tuli mulle meelde kenal pühapäeval, kui Pala kultuurimajas üritasime Ulvi juhatusel ja Aira toetusel teha nn verist näitemängu ehk esmaabi situatsiooniõpet. Üks asi on teooria ja selles osas ei saa ka kunagi endale kindel olla, sest loed omateada materjale ja saad nagu väga hästi aru, aga kui vaja sedasama tarkust praktikasse pista, siis ... ongi „hunt vastas“.